Hea kolleeg!

Käesolev  õppimist toetava hindamise materjal on valminud Türi Põhikooli õpetajate kaasabil. Õpilased õpivad edukamalt, kui nad tunnetavad oma edusamme. Tegevuse tulemuste  kohta vajavad nad  tagasidet õpetajatelt ja rühmaliikmetelt. Eneseanalüüsiks pole alati vaja spetsiaalset aega ja kohta, see peab olema järjekindel ja sihipärane tegevus. Õppimist toetava hindamise kaudu toetame õppija arengut, innustame ja suuname õpilast õppima ning kavandame koos edasise õppimise eesmärgid. Meie kooli  õpetajad on kirjeldanud erinevaid  võtteid, mida nad  on oma tundides kasutanud. Kirjeldatud on nii oma kogemusi, kui ka koolitustelt saadud näpunäiteid, mis on osutunud praktiliselt sobivateks.

Naudi oma tööd!

Õppealajuhataja Ülle Tammela

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

ENESEANALÜÜS

MAIGI MARTJAK, käsitöö ja kodunduse õpetaja

Annan aega õpilastel valjusti mõelda – kuidas jõudis selle lahenduseni

Eneseanalüüsi lehed – õpilane teeb kokkuvõtte omandatud oskustest (nt ptk 1-4 lõpus).

Kasutab sõnu:

„hästi omandatud“, „üsna hästi“, „pean veel harjutama“.

Õpilane analüüsib enese panust tunnis

• Töötan tublisti koos paarilisega
• Teen meelsasti harjutused ära, võtan tunnitööst aktiivselt osa.

Lisatud

Millistele punktidele toetuda eneseanalüüsi tegemisel?

• tegevus;
• mida tegin ja miks just nii;
• milliseid teadmisi/oskusi kasutasin;
• mida sellest õppisin.

Alljärgnevaid näiteid võib täiendada ja sõnastust kohandada konkreetsest tööst, tegevusest, kui ka lastest lähtuvalt.

Näide 1

1. Milline oli minu roll meeskonnas? Milline oli minu panus tunnis?
2. Millised olid minu/meeskonna eesmärgid?
3. Mis selles töös oli uut ja huvitavat?
4. Millised teadmised või oskused olid mul enne?
5. Mida uut ma omandasin?

Näide 2

1. Mida tegin ja miks just nii?
2. Mida õppisin ülesannet tehes? Milliseid tehnikaid õppisin teemat läbides?
3. Milliseid oma ideid kasutasin?
4. Mis oli kõige raskem?
5. Mida teeksin järgmine kord teisiti?

Näide 3

1. Millised olid minu ootused?
2. Kuidas minu ootused täitusid?
3. Millised olid minu eelnevad teadmised ülesannete täitmiseks?
4. Millised isiksuseomadused aitasid mind kõige enam?
5. Milliste oskuste ja teadmiste puudumine takistasid mul ülesandeid täita?
6. Millised isiksuseomadused või -hoiakud takistasid mul ülesandeid täita?
7. Millistes valdkondades tuleb end täiendada? Mida on vaja juurde õppida?
8. Millised ülesanded osutusid mulle rasketeks? Miks?
9. Kuidas  hindan oma koostööd õpilaste / õpetajaga?
10. Kuidas hindan oma tööd (võrreldes eelmiste töödega)?

Näide 4

1. Millest sa seda tööd alustasid?
2. Kas see töö näitab, et sa suudad mõnd asja eriti hästi teha, et sul on mõni eriti tugev külg?
3. Kui sul oleks selleks tööks olnud palju rohkem aega, mis siis oleks teistmoodi olnud?
4. Kas on midagi, mida sa võinuks enda arvates teisiti teha?
5. Kui sa oma tööd hästi uurid ja võrdled seda oma eelmiste töödega, siis mis on muutunud? Mida oled juurde õppinud?
6. Kas su töös on midagi, mis sulle tundub eriti tähtis/huvitav/õnnestunud?

Näide 5

Lõpetamata laused( Aktiivõppe meetodid. Tarmo Salumaa, Mati Talvik, Alvar Saarniit)

Palun lõpetage järgnevad laused ükskõik millisel Teile sobival viisil.

Tänases tunnis tundsin ennast …

Mind üllatas …

Mulle meeldis …

Mulle ei meeldinud …

Nüüd ma tean …

Nüüd ma oskan …

Ma soovin, et meil oleks olnud aega …

Tahan teada rohkem …

Sain iseenda kohta teada …

Sain enda kaaslaste kohta teada …

Tahan veel öelda, et …

Näide 6

Rühmatöö hindamine (Aktiivõppe meetodid II. Tarmo Salumaa, Mati Talvik, Alvar Saarniit)

Palun hinnake järgmisi väiteid, mõeldes harjutuse sooritamisele.

1. Tundsin, et harjutuse sooritamise ajal teised grupi liikmed igati püüdsid mind kuulata ja mõista minu seisukohti.,

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Täielikult

2. Kuivõrd ma tundsin, et sain mõjutada grupi otsust.

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Täielikult

3. Kuivõrd olen nõus grupi otsusega.

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Täielikult

4. Kuivõrd rahul olen grupi tulemusega.

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Täielikult

5. Kuivõrd ma ise õppisin ja sain teada midagi uut rühmatöö käigus.

Üldse mitte     1          2          3          4          5          Palju

 

Kaks omadussõna, mis iseloomustavad hetkel minu tundeid peale toimunud rühmatööd:

…………………………………………………………………………………………….

KÜLLI JÄÄTMA, ELLEN ROOSILEHT, klassiõpetajad

Koostööd soosiv klassipaigutus - näiteks nn keskused või konverentsi asetus.

Keskused soosivad individuaalse õppimise kõrval ka aktiivõppe meetodeid – näiteks rühmatööd. Rühmas töötades õpib laps suhtlema ja saab julgust oma arvamuse avaldamiseks. Hea Alguse klassides on õppenurgad, kus õpilane leiab abi reeglist (emakeeles, matemaatikas), kus saab segamatult lugeda, kus asuvad põnevad teatmeteosed lastele, mida saab uurida ka vahetundides. Hea Alguse klassides tavaliselt algab päev hommikuringiga, mille eesmärgiks on ühendada klass ühiseks meeskonnaks, kes oskab üksteist julgustada, ära kuulata ja kaasa haarata. Hommikuringis tutvustab õpetaja päeva läbivat teemat ja lapsed räägivad oma uudised, mured ja rõõmud.

 

• 1. kooliastmes - keskustepäevad.

Keskustepäevad – see on tõsine tööpäev, kus õpilane näitab oma individuaalset tööoskust erinevates keskustes töölehti täites. Nendel päevadel on lisaks õpetajale klassis ka emasid, isasid, vanaemasid, vanaisasid, kes on tulnud lapsi aitama. Vanem õppetunnis on oma lapse ja ka kõikide teiste õpilaste abistaja rollis. Samas saab ta suurepärase tagasiside võimaluse ja vastuse oma lapse õpitulemustest ja ka käitumisest. Keskuste päeval saab õpilane oma töö kohta kohe tagasisidet sooritatud tööst, sest kõik töölehed kontrollitakse õpetaja või lapsevanema poolt.

Töölehed koostatakse erinevate raskusastmetega. Töid tehakse õpikeskustes:

1. Lugemiskeskus – lugemine, küsimustele vastamine ja jutustamine, orienteerumine tekstis.
2. Kirjakeskus – kirjutamine, häälikuõpetusega tegelemine, õpitakse reeglite kasutamist.
3. Matemaatikakeskus – rakendatakse tunnis õpitut, põnevate ülesannete lahendamine (tekstülesanded), nuputamist.
4. Teaduskeskus – uurimine, küsimustele vastuste leidmine kasutades teatmeteoseid, katsete tegemine, ristsõnade lahendamine, kaardi ja gloobuse uurimine ja vajaliku info otsimine arvuti abi.
5. Kunstikeskus – meisterdamine, joonistamine, töötamine värvidega.

Õpilane on aktiivne osaleja igas töös, õpetaja valikuvõimaluste pakkuja ja abistaja ning suunaja, lapsevanem on lapse toetaja, innustaja ja samuti abistaja. See loob  ühtse loomuliku meeskonna, mis toetab koolis õppimist.

• Kaaslase hindamine

• Õpilased parandavad õpetaja juhendamisel üksteise tunnikontrolle või muid ülesandeid. Kontrollimine tekitab õpilastes hasarti ja põnevust ning suurendab huvi enda töö ja vastuste suhtes. Õpilane võib kaaslase tööle panna hinde, kirjutada sõnalise hinnangu „Tubli!“, „Hea!“, „Ole tähelepanelikum!“ jms., joonistada oma hinnangu pildina - näiteks suurepärane töö saab viis tähekest/tärni/lille vms, hea töö neli tähekest jne.
• Õpilased annavad kaaslase ülesande sooritusele (näiteks suuline ettekanne) suulist või kirjalikku tagasisidet. Hindamiskriteeriumid on õpetaja poolt ette antud või eelnevalt koos väljatöötatud. Tagasiside võiks olla seotud seletuste, kommentaaride ja suunistega ning olla positiivselt objektiivne. See on võimalus arutlemiseks, miks antud töö õnnestus või ebaõnnestus. Tagasiside, mis on saadud vahetult peale töö sooritamist, aitab õppijal edasi areneda ja  järk-järgult kujuneda oma õppimist planeerivaks ning selle eest vastutust võtvaks õppijaks.

• Esimese kooliastme eneseanalüüsi töölehed

Õpilane täidab töölehte vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul - näiteks esimesel ja neljandal õppeveerandil (võib ka iga õppeveerandi alguses ja lõpus). Eneseanalüüsi lehed aitavad õpilasel end analüüsida, leida oma tugevused ning näha võimalusi edu saavutamiseks õppetöös ja huvitegevustes.  Täidetud-analüüsitud eneseanalüüsi lehti saab kasutada arenguvestlustel.

(Vt. LISA „Eneseanalüüs“)

Päeva analüüs - iga päeva lõpus on lapsel võimalik analüüsida, kuidas ta sel konkreetsel päeval toime tuli, mis läks hästi ja mida teha järgmisel päeval paremini. (Vt. LISA „Päevaanalüüs“)

• Õpetaja järjepidev, lühike tagasiside õpilastele - näiteks „Tubli, väga hea küsimus!“, „Aitäh, väga hea täpsustus!“. Objektiivne tagasiside motiveerib õpilast ja annab informatsiooni, mille põhjal ta saab oma tööd paremaks muuta. Tagasiside andmisel on oluline kirjeldada nii sooritust kui ka tööprotsessi. Tagasiside tulemusena peab selguma, mis on hästi tehtud ning mida ja kuidas oleks vaja veel teha, et saavutada parem tulemus.